Viltimisest

Viltimine on iidsetest aegadest pärinev lambavilla kasutamise moodus, mis viimasel ajal on vähehaaval uuesti populaarsust kogumas, kuid sedakorda harrastusena, ühena paljudest käsitöövaldkondadest. Viltides valmistatakse mütse ja susse, pajalappe ja mänguasju, ent ka suuremaid asju saab valmis viltida. Näiteks suuremõõtmelise seinapildi või hoopis kogu oma garderoobi. Pildil Mari Viigi vilditud kleidike.
Põhjamaades on viltimine väga populaarne koolide ja lasteaedade käsitöötundides. On ju tegemist arendava käelise tegevusega, mille käigus saab kasutada oma fantaasiat ja vormida villapeotäiest just selle, mis parasjagu meeldib. Seda enam, et tegu on lõbusa ettevõtmisega, sest viltimine käib sooja vee ja seebiga, ning mis veel väga oluline - tegija käte vahel on puhas looduslik materjal.
Eesti keeles on ilmunud mitmeid toredaid kirjutisi viltimisest, isegi eesti oma autorite raamatuke, niiet kel huvi saab kindlasti neist abi. Ka internetis on mõndagi põnevat üleval...

Mina tegin viltimisega esmakordselt tutvust 7 aastat tagasi ühel vahval viltimiskoolitusel ja südamelähedasemaks sai just käsitsi märgviltimine. Kuid ka kaasaegses pesumasinas vanutamisele vaatan läbi sõrmede, sest juba vanal ajal peeti ikka villaste esemete vanutamise/tugevdamise talge peredes, kus vastav riistapuu olemas oli (sellist toredat loksutatavat "pesumasinat" võib näiteks Soera talumuuseumis näha).

Järgmisel tunnil aga hoopis nõelvildime ja õpetama olen palunud Käina Päevakeskuse käsitööringi juhendaja. Selles ringis osalejate tegemisi võid piiluda siit. Link avaneb ühte tänase tunni teemaga e pajakindateoga haakuvasse postitusse